Inimesed ja numbrid: Narva

Aastal 2019 elas Eestis suhtelises vaesuses 20,7 protsenti elanikkonnast ehk 272 700 eestimaalast. Kui vaadata kitsamalt Ida-Virumaad, mille suurimaks linnaks on Narva, siis näeme, et suhtelise vaesuse määr on 9 protsendi võrra Eesti keskmisest kõrgem ehk Ida-Virumaa 134 259 elanikust elas aastal 2019 suhtelises vaesuses tervelt 29,3 protsenti ehk 39 338 inimest.
“Inimesed ja numbrid: Narva” sõidavad Narva, mida peetakse kaugeks ja tundmatuks ääremaaks. Me küsime kus ja millistes tingimustes elavad Narva linna suhteliselt vaesed või rikkad. Kas suhteline vaesus on seal sama nägu kui mujal Eestis. Me viime pealtvaatajad Narvale lähemale kui varem, me viime nad Narvalaste kodudesse. Mis tunne meil võõra inimese kodu esmakordselt väisates tekib? Kas erinevate elatustasemete esindajate kodud on eristatavad? Aga minu koduga võrreldes? Mida ütleb kodu inimese sissetuleku, enesekuvandi ja unistuste kohta? Mida ütlevad kodud Narva linna ja selle elanike kohta? Mille põhjal me hindame, kas keegi on jõukas või vaene? Kas see tunne võib petta? Kas eelarvamused Eesti suuruselt kolmanda linna osas lubavad meil näha inimest numbrite taga?
Numbrite maailm on igal pool anonüümne ja külm – kaovad kõik hallid varjundid ning alles jääb ainult must ja valge; on ei ole; rikas või vaene; edukas või edutu.
Ütle mulle oma ekvivalentnetosissetulek ja ma ütlen sulle, kes oled sina!