Intervjuu Ants Lauteri nimelise lavastaja auhinna laureaadi Helen Rekkoriga

Pälvisid teatriauhindade jagamisel Ants Lauteri nimelise lavastaja auhinna, palju õnne! Mida see autasu sinu jaoks tähendab? Kas see oli üllatus või pigem ootuspärane?
Ants Lauteri nimelise lavastajapreemia laureaadiks tunnistamine oli minu jaoks paras šokk. Kuulsin uudist tegelikult juba mitu nädalat tagasi – Teatriliit tahtis olla kindel, kas ma peole ilmun, mistõttu kontrollisid meilitsi üle, kas ma ikka posti teel saadetud teate olin kätte saanud. Kusjuures – ma ei olnud. Kuna tegin proove Tallinnas, ja postkast asub Tartus, polnud mul aimugi, et sinna on midagi nii imelist saabunud. Võttis põlve nõrgaks. Nutsin. Ei suutnud uskuda. Eriti suur aukartus tekkis siis, kui mõtlesin kõigile neile võrratutele teatriinimestele, kes on varem sama auhinna  pälvinud – nt. Kalju Komissarov, Merle Karusoo, Lembit Peterson, Priit Pedajas, Elmo Nüganen, Jaanus Rohumaa, Tiit Ojasoo jt. Selles valguses tundus see teade korraks suisa… noh, trollimisena. Iseenesest ei ole just kuigi kena Eesti Teatriliitu trollimises kahtlustada, aga ma olin nii jahmunud, et mul ei tekkinud ka muud loogilist seletust, sest suur osa minu teatritegudest on aset leidnud Eestimaa äärealadel, ja ma ei mõistnud, kuidas see žürii mind küll üles oli suutnud leida. Ma olen ääretult tänulik. See on suur au. Ja nagu ma ka eilses kõnes väljendasin – suur vastutus.
Tõid “Süüria rahvalood” välja Vaba Lava kuraatoriprogrammis. Miks otsustasid seda teha just Vabal Laval? Kuidas kirjeldaksid seda kogemust?
“Süüria rahvalood” pääses Vaba Lava kuraatoriprogrammi ja ka organisatsioonisiseselt toimis kõik päris hästi. Oli turvaline toimetada, ja Vaba Lava talus selle suurlavastuse kaasprodutseerimise pinget väga hästi! Meeskond oli professionaalne ja igati toetav. Vaba Lava suur saal on erakorselt suur ja sügav, see annab tohutult mänguruumi ja võimalusi julgelt mõelda. Soovitan kõigile!
Oled hästi unikaalse keelega visuaalteatri lavastaja, miks visuaalteater sind köidab? Millised teemad sinu jaoks teatris olulised ja südamelähedased on?
Miks?
Mind köidab visuaalteater, kuna see pakub mitmekihilisemaid võimalusi lugude jutustamiseks. Samas annan endale aru, et ma alles koban seda rada, avastamist on veel palju!
Ma armastan teatrit, mis puudutab, tõstab ja on päris; teatrit, kus sa vaatajana tajud, et tegijad on suhtunud oma töösse ja oma publikusse lugupidamise ja armastusega, lihvides tervikut ja detaile, kuni kõik särab. Püüan ka ise seda publikule pakkuda. Ma nõuan endalt, et publik lahkuks saalist rikkamana ja helgemana kui oli sinna tulnud, ma loodan, et see ka õnnestub.

Foto: Sander Koit/ERR

Intervjuu toimus 28.03.2018.