Tere tulemast, Abdullah!

Osalised

Lavastaja ja autor

Mikita Ilyinchyk
Lava- ja kostüümikunstnik

Alexander Adamov
Muusikaline kujundus

Villem Rootalu
Valguskunstnik

Denis Bretško
Videokunstnik

Laura Romanova
Helitehnik

Joonatan Kivi
Produtsent

Katarina Tomps
Tõlkija

Ilona Martson
Etenduse juht

Triinu Reigo

Laval

EKSPERT - Jaanika Arum, LABORANT - Elise Pottmann, ANNA - Liina Tennosaar, NATALIA - Epp Eespäev (Tallinna Linnateater), TOOMAS - Üllar Saaremäe.

Oleme tuleviku kohtusaalis. Istung algab peagi.

Kohtu all on kaks inimest – endine piirivalvur Toomas ja reisikorraldaja Natalia – kelle otsused ja teod on mõjutanud rohkemate inimeste elusid kui nad ise arvata oskavad. Ekspert ja laborant, kes töötavad Genotsiidi instituudis, aitavad inimestest luua digitaalseid mälupilte ja anda seeläbi hääletutele hääle – neie, kelle lood jäid piiri taha.

Lavastuse loomisel on kasutatud dokumentaalseid materjale, mille lavastaja Mikita Ilyinchyk leidis Poola-Valgevene piirilt.

Esietendus 3. mail 2024 Vaba Lava Narva teatrikeskuses.

Kestus: 2h 30 min (koos vaheajaga)

žanr: dokumentaalne düstoopia

NB! Lavastuse videokujundus sisaldab häirivaid kaadreid.

Täname: 3D Mudel, Karin Tetsmann, Kaja Kupp, Sergei Poljatšihhin.

Teatrifestivalid:

15.-19.05.2025 Vabaduse festival, Eesti

Preemiad:

Eurodram 2024 konkursi tunnustus “Draama väärt tõlkimist”

Parim näitemäng Poola linna Bydgoszcz´i näitemänguvõistlusel Aurora aastal 2024

Tagasiside:

„Mulle väga meeldis, et lavastuses polnud karikatuure – ei nende kujutamises, kes süüdistavad, ega nende puhul, keda süüdistati. Väga täpselt ja peenelt oli tabatud olukord, kus inimesed meenutavad oma argumente alles aastate pärast. Seal tekkis tasakaal, mis hoidis lavastust tundlikuna. Minu meelest oli see väga peenelt tehtud – nii näitlejatöös kui ka lavastaja lahenduses.” Laur Kaunissaare, dramaturg

„See näidend on kirjutatud autorilt, kes võitis sama tekstiga rahvusvahelise Aurora draamakonkursi Poolas. Žürii esimees oli Mark Ravenhill ja ma olin ise samuti žüriis kohal. Mind vaimustas, kuidas noor autor ühendas dokumentaalse materjali ja fiktsiooni väga täpse poliitilise tundlikkusega. Ta käis ise Valgevene ja Poola piiril, metsas, kuhu kedagi ei lubata, põgenes politsei eest ja leidis põgenike jäetud esemeid, nimesid ja passiandmeid – jälgi eludest, mille lõppu me ei tea. Minskist leidis dokumente ja jõudis nende kaudu reisikorraldaja Instagrami kontoni. Kõik see on päriselt kogutud materjal, millele on antud teatraalne kuju. Mikita Ilyinchyk töötab põgenike lugudega haruldase täpsuse ja empaatiaga ning see tekst kohaneb iga riigi kontekstiga. Just sellepärast mõjub see laval nii valusalt ja vajalikult.“ Agnieszka Lubomira Piotrowska, tõlkija, kriitik ja kuraator Poolast