Mul oli nõbu

Rahu hall, Rakvere, ERMi teatrisaal, Tartu, Narva Vaba Lava, ERMi teatrisaal, Tartu Kuraatoriprogrammi lavastus Teater, Tallinn

Korraldaja SA Vaba Lava

Aeg, mil kurjategijad valitsesid, tundub olevat möödanik. Praegusel ajal jääb mulje, et need kurjategijad on enda organisatsioonid legaliseerinud ja äritsevad nüüd seaduskuulekalt. Kuid võib-olla ei ole organiseeritud kuritegevus meie riikides põrmugi enda võimu kaotanud. See on lihtsalt kadunud meie tähelepanufookusest.

Lavastuse “Mul oli nõbu” toovad lavale lavastaja Valters Sīlis ja näitekirjanik Rasa Bugavičute – Pēce. Rasa on pooleldi lätlane ja pooleldi leedulane, elab ning töötab Lätis, aga suurem osa tema kõige lähedasematest pereliikmetest on Leedus elavad leedulased.

See on lugu Rasast ja tema nõost. Nad kasvasid koos üles – Rasast sai näitekirjanik, tema nõost sai Kaunase maffia üks juhtfiguure, kelle tapsid 2015. aastal arvatavasti kaks Eesti palgamõrtsukat.

Esietendus 03. juulil 2020 festivalil Baltoscandal.

“Olgu seda lavastust vaatama minejatele ette ära öeldud, et laval ei ole maffialugu. On hoopis poeetiline, valus ja puudtav lugu inimsuhetest ning kahe noore lähedase inimese kasvamisest ja kujunemisest.”

– Margus Mikomägi, 04.09.2020, Teatritasku

“Mul oli nõbu” on dramaturgi katse aru saada, kes tema nõbu tegelikult oli, mis ja miks noorukiga juhtus ning kuidas viis pealtnäha lapsepõlv nagu iga teine kaheksa kuulini. Selleks liigutakse poolteise tunni jooksul läbi Rasa ja Deimantase elude, lapse- ja nooruspõlve, tapmisele eelnenu ja järgnenu, aga ka Baltimaade lähimineviku. Mitmeti piilutakse allilma telgitagustesse, kust pärit lood ja saatused jõudnud veel viimaseil aastailgi sageli Eesti meedia veergudele.

– Kirjutas Andrei Liimets 22.09.2020 arvustuses ERR kultuuriportaalis

Lavastuse pealkiri viitab selle peategelastele. Üks on Leedu maffias kõrgele kohale jõudnud ja 2015. aasta 6. novembril tapetud Deimantas Bugavičius, teine tema nõbu, toimuvat minavormis kirjeldav lavastuse dramaturg Rasa Bugavičute-Pēce. Ent Sīlise lavastus ei ole krimitoimik. Dokumentaallavastus uurib toimunu inimlikku poolt. Maffia liikmed ei ole muust maailmast sõltumatud. Kuskil on perekonnad, keda toimuv mõjutab ja kes kogu olukorras samuti oma valikuid teevad.

– Delfi KRIMI 30.06.2020